Islandi loomastik vol 3 / Animals of Iceland vol 3

Koduloomad

lambadIslandi lammas on läbi ajaloo kohalikele kõige tähtsam koduloom, sest esimeste asustajate poolt Norrast kaasa toodud lambad varustasid inimesi saare karmis kliimas eluliselt vajaliku villa ja lihaga. Islandlased sõltusid lammastest ka Esimese maailmasõja ajal, mil maailmas valitsenud suur nõudlus villa järele andis islandlastele hea võimaluse raha teenida ning oli seega hüppelauaks Islandi paremale majanduslikule järjele viimisele. Lambaid on Islandil enam kui kaks korda rohkem, kui inimesi. Lammaste liha on toidulaual endiselt suure au sees ning pean tõdema, et see maitseb tõepoolest suurepäraselt. Lisaks on Islandi kultuuris oluline koht lambavillast käsitööl. Eriti tuntud on Islandi lopi kampsunid.

  • Huvitav fakt: Väidetavalt tuleb Islandi lammaste lihale hea maitse sellest, et nood on terve suve vabapidamisel ning söövad seejuures palju tundramaastikus kasvavat tüümiani ja muud head kraami.

20180210_151126eIslandi hobune on väidetavalt teistest hobustest palju uudishimulikum, sotisaalsem, targem ja ilusam. Okei, selle viimase omaduse lisasin ma omavoliliselt sinna nimekirja lõppu 😀 Talvel on kohalikud ratsud uskumatult nunnud karvik-mõmmikud. Ma ei suuda oma vaimustust selle teema juures kuidagi varjata…aga paks talvekarv on eelkõige ikka praktiline ja hoiab loomi soojas. Nunnumeeter on hoopis teine teema. Sel võib olla veidi rolli tõsiasjad, et Islandi hobune on Islandi rahvuslik aare. Hobusest, nagu lammastestki, ei saa Islandil üle ega ümber. Nad on osa Islandi identiteedist ja võrdväärselt lammaste (ja lunnidega) on nad lemmikmotiiviks suveniiridel ja postkaartidel. Algselt kasutati hobust puhtalt transpordivahendina ja vahel ka sõjaratsuna klannide vahelistel rüselustel, ajapikku hakati ratsusid üha enam kasutama põllutöödel. Loomulikult kehtis ka tavapärane reegel, et hobune avas omanikule tohkem võimalusi ja tegi ta jõukamaks lihtsustades asulate ning kuabapunktide külastamist, samas kui hobuseta inimesed kannatasid palju suurema isolatsiooni käes.

  • Huvitav fakt: Islandi hobuste erilisus tuleneb sellest, et kui esimesed inimesed oma pikklaevadega Islandile tulid, siis mahtus pardale korraga ainult üks hobune. Kuna  saarele tulijaid olid suures osas jõukad pealikud, siis võtsid nad otse loomulikult kaasa ainult oma karja parimaid hobuseid. See tähendas seda, et peagi oli Islandil kanda kinnitanud hobusepopulatsioon, mis ühendas kõiki oma Norra esivanemate kõige parimaid omadusi. Tänapäeval ei tohi Islandilt lahkunud hobune enam saarele naasta, sest isolatsioonis aretatud tõule on iseloomulik suurenenud vastuvõtlikkus erinevatele haigustele, mida võõrsil käinud loom võib endaga koju kaasa tuua.

lehmIslandil on ka oma veis, kes üllatus üllatus reisis siia samuti kunagi Norrast. Paraku on veistega selline vilets lugu, et kuigi nad jagavad teiste kohalike tõugudega ühist kalduvust väiksemale kasvule ja suuremat vastuvõtlikust haigustele, siis seejuures puuduvad Islandi veisel erilised plusspunktid teiste maailma lehmatõugude ees. Samas on siinsete lehmade piim väga maitsev ning algallikaks olulise rahvustoidu – skyri – tootmisel.

  • Huvitav fakt: kui rääkida värvidest, siis on selle tõu puhul esindatud kõik mõeldavad värvid, toonid ja mustrid. Samas on see omadus iseloomulik pea kõigile kohalikele koduloomadele. Värv ei defineeri tõugu. Ok, see pole siis päris sobilik fakt vist. Sellisel juhul…Laugarvatn’i lähedal on üks farm, kus müüakse kohalikust lehmapiimast tehtud jäätist ja veiselihast valmistatud burgereid – ma tahan sinna minna!

20180205_212451eKits on Islandil huvitaval kombel pigem lemmikloom. See seletab vast ka seda, miks teda esineb väga vähese arvul. 1900ndate algul oli alles ainult 90 looma, nüüdseks on neid juba umbes 1000 (väga tugev inbreeding).  Samas saaks Islandi kitselt kasmiirvilla, piima ja ka liha. See kui vähe islandlased oma kitsele tähelepanu pööravad, väljendub ka selles, et välismaalased väga sageli ei olegi sellise tõu olemasolust teadlikud. Ka mina enne siia tulekut ei teadnud/mäletanud, et siin lammate ja hobuste kõrval eksisteerib ka täiesti oma kitsetõug. Tegu on ainsa taluloomaga saarel, keda valitsus rahaliselt väljasuremise vältimiseks toetab (kuigi samas ka küllaldaselt kaikaid kodarasse on pildunud). Tegelikult on aga tõug oma säilimise eest tänu võlgu ühele ainsale farmerile – Jóhanna Bergmann Þorvaldsdóttir’le – kes oma Háafell’i nimelises farmis on otsustanud Islandi kitse väljasuremisest päästa. Kusjuures tal on viimaks kitsekarjas ka esimesed pruunid sarvedega kitsed. See on kombinatsioon, mida peeti pikalt võimatuks, sest on kas valged ja sarvedega või pruunid ja sarvedeta kitsed. Pika läbimõeldud geenifondi mitmekesisust silmas pidava aretustegevuse käigus õnnestus farmeril see retsessiivne geenikombinatsioon tagasi elule tuua.

  • Huvitav fakt: Troonide mängu seriaal päästis Islandi kitse! Nimelt üks draakonitest maiustas seriaalis Islandi tõugu kitsega. Kui seriaali fännid kuulsid, et tolle kitse koduks olevat farmi ähvardab sulgemine, siis nad kogusid kokku farmi päästmiseks vaja mineva summa. See tegevus päästis põhimõtteliselt kogu tõu hääbumisest, sest Haafell on koduks pooltele saarel elutsevatele Islandi kitsedele.

lambakoerIslandi lambakoer on täiesti omaette tõug, kelle esivanemad on samamoodi Norra juurtega nagu lammastegi esiisad ja -emad. Kasvult on kohalik karjakoer suhteliselt pisike, sest väiksemad mõõtmed lihtsustavad karmi kliimaga toimetulekut (vt kasvõi rebane vs polaarrebane). Tilluke ent tugeva kehaehitusega karvakera Kari on ehe selle tõu eksemplar. Islandi karjakoeral läheb selles mõttes halvasti, et tõug on üsna totu ja seetõttu muutusid mingi vahe lambapidajate seas palju populaarsemaks asjalikumad Šoti lambakoerad ehk kollid. Perekoerana on siiski tegu vahva kutsaga ja väljasuremisohtu tänapäeval vast peljata pole vaja. 19. sajandi lõpus oli aga küll hetkeks oht tõul maakera pealt kaduda, sest enne korralike vaktsiinide kasutusele võttu, oli kohalik lambakoer teiste koeratõugude poolt toodud haiguste suhtes äärmiselt vastuvõtlik, niivõrd, et mingi periood oli võõraste tõugude maale toomine suisa keelatud.

  • Huvitav fakt: See veider topeltvarvas pildil olla sellele tõule iseloomulik joon.
islandilambakoer
Kari on sellise näoga nagu tahaks öelda: “Ära vahi mu varbaid nii hoolega!” 😀

kanadKanad tõid samuti saarele Norrast tulnud asunikud 9. sajandil. Tänapäeval on Islandil ka konkureerivaid kanatõuge, kuid kohalikud tibud on siiski eelistatud, kuna nad on siinsele kliimale peale 1000 aastast aretustööd tunduvalt vastupidavamad. Samuti on neil munasaak väga hea, seda isegi talveperioodil.  Islandi kanad on suhteliselt head lendajad, mis on vajalik, et ööseks maapinnast võimalikult kõrgele ööbima pääseda.

  • Huvitav fakt: Kohalikud kanamunad on valged või kreemikad ja väiksemapoolsed. Kanad ise on kesmise suurusega.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik Islandi enda tõud on pärit Norrast ja tulnud saarele koos viikingitega, neid iseloomustab aegade jooksul välja kujunenud vastupidavus külmale ja heitlikule kliimale ning ilmselt tugevast inbreeding’ust tingitud vastuvõtlikkus võõrsilt sisse toodavatele haigustele.

Allikad

  1. https://guidetoiceland.is/nature-info/wildlife-and-animals-in-iceland
  2. https://www.tor.com/2015/02/11/game-of-thrones-fans-help-save-icelandic-goat/
  3. https://procar.is/2017/12/19/icelandic-goat-saved-extinction/
  4. https://psmag.com/environment/how-the-icelandic-goats-from-game-of-thrones-almost-went-extinct
  5. https://www.motherearthnews.com/homesteading-and-livestock/raising-chickens/icelandic-chickens-zm0z14onzkin
  6. https://en.wikipedia.org/wiki/Icelandic_Chicken

***

This post is about domestic animals in Iceland, the local breeds: the Icelandic sheep, horse, goat, cattle, sheepdog and hen. As with previous posts about animals, I am not going to translate this one to English as I just translated it from English to Estonian. You can just check the list of sources above.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: