Ühe seikluse lõpp

Seda postitust kirjutan ma juba Tartust. Jah, minu Islandi seiklus sai selleks korraks läbi. Viimased päevad olid eriti kevadised ja päikeselised. Lumi sulas vulinal ja isegi laulvaid linnukesi võis siin-seal kohata. Päris viimane päev saarel oli küll veidi vimkatujuline, sest aknast välja vaadates oli “oh, mis kevad”, aga mäkke jalutama minnes käisin üsna ruttu istuli ning oli tükk tegemis, et mitte rohkem libedal ebaühtlasel teel ninuli käia. Küll aga sai paksu lumevaipa katval koorikul raja kõrval jalutada tähtsa näoga nagu Legolas Sõrmuste Isandast, isegi jälgi ei jäänud peaaegu näha…. päris ehe haldjas kohe! Krõbe külm oli ka lihtsalt üllatav viimaseid päevi arvesse võttes ja krõbeduselt üldse mitte võrreldav sellega, mis meid Eestis ees ootas.

Viimane päev sisaldas viimaseid kraamimisi, viimaste vulkaanileibade välja kaevamist (küpsesid ilusti ära, aga tulid seekord sellise tihke tekstuuriga..vähem leivalikud ja rohkem piparkoogitaignalikud), viimaste asjade pakkimist ja viimast trenni Islandil (stuudios joogamatil, mitte jõmmis või basseinis, sest nood olid kinni alles…viimane ujumine sai tehtud eelviimasel päeval…ja oh, kuidas ma seda nautisin! Joogamati trenn oli vähem fun, sest ma hõõrusin suure hooga kõhulihaseid vihtudes oma sabakondi jälle katki…ma ei tea, kuidas ma sellist jaburust aeg ajalt suudan). Kui kõik toimetused said tehtud, tuli korralik tukastamise isu peale. Selle asemel sõime aga hästi korraliku lõuna-õhtusöögi ja rääkisime pealinnast saabunud Kristveigiga veel paar sõna juttu. Samuti viskasin valutava südamega minema viimased toidujäägid (sest toitu ära visata on nii vale). Õnneks olin siiski üsna hästi asju planeerinud ja ära tuli visata vaid poolik tuunikalakonserv ja veidi aedvilju… Külmikusse jäi küll ka veel poolik pakk sügavkülmutatud rohelist, kuid seda äkki tulevased residendid kasutavad. Samuti jäid uustulnukatele purk konservtomateid ja pakk makarone ning riisi. Seejärel pakkisime end taksosse (korralik bussiühendus talvisel ajal pealinnaga puudub, võimalik oleks olnud ka terve päev ringi sõita 4 eri bussiga, kuid hinnavahe oli suhteliselt väike seega…valisime takso mugavuse).

Tuletab mulle meelde, et peaksin vaatama, kas mul läks taksoraha arvelt topelt maha või ei (maksmisega oli korralik jamamine, sest aparaat ei teinud koostööd). Oki, tundub, et kõik ja lisaks pole ma ka sugugi tohututes miinustes oma Islandi tripiga. Super!

Igatahes takso viis meid Reykjaviki bussijaama, kus jätsime hüvasti Neiliga, kel oli veel paar päeva oma lennuni aega ja kes kavatses selle aja veeta pealinna ning sealseid muuseumid avastades. Meie ostsime endale pileti flybussile, mis meid üheksaks lennujaama viis. Seal algas pikk ootamine, kuna lend väljus meil alles 7:35 hommikul. Mina katsusin pinkide peal magada ning umbes poolteist tundi see ka õnnestus. Mingi hetk maandus meie juurde, aga väga lärmakas asiaatide perekond, seega edasi tiksusin niisama. Poole neljast hakkas lennujaam taas elule ärkama, mina käisin läbi ühest putkast, kust sain oma lambajagu lõngade pealt käibemaksu tagasi (võibolla ma nüüd natuke valetan, aga peaks olema umbes nii, et kui osta ühest kohast mingeid tooteid nt suveniire või lõnga rohkem kui 6000 või 8000 ISKi eest, siis saab lennujaamas nende pealt mingi summa tagasi). Seejärel ootasime kuni saime pagasi ära anda (meile ei sobinud iseteeninduskassa, kuna meil oli vaja uurida, kas saame pagasi äkki ikka otse Talinna, kuigi boardingpasse saime kaks erinevat). Kui tore noormees oli kinnitanud, et me ei pea pagasi pärast rohkem muretsema, saime viimaks turvakontrolli kiirelt läbi joosta ja enda väravat otsima minna. Kohe kui ma lenukis maha istusin, vajus silm kinni. Korra tegin silmad lahti lendu tõusmise ajal, aga peale seda magasin magusalt edasi. Mõned korrad tundsin muret, et mis siis kui mu pea äkki kõrval oleva meesterahva õlale vajub, aga too norskas veel magusamalt kui mina, seega poleks ilmselt keegi sellisest asjade käigust arugi saanud 😀 Huvitaval kombel ma selle üle ei muretsenud, et äkki mu naaber mu haisu kätte ära sureb..ilmselt olin liiga unine selleks ajaks juba…muidu mind kogu aeg häris see pidev kodutu tunne, mis paratamatult kaasneb öise lennujaamas passimisega samades riietes ja pesuvõimalsueta:D Samas tegin silma laht ka ikka selleks, et pakutud klaasike apelsinimahla ära juua. Mul oli tõesti hea ajastus oma ärkamistega 😀

Rootsis jõin ühe ergutava kohvi ja seejärel jalutasime peaaegu 15 min, et oma värvani jõuda ja peale seda….ootasime. Viimaks sai lennukisse ning viimased 45 minutit läksid väga kiirelt. Lennuk jõudis vaevu kõrguse kätte saada, kui hakkas taas laskuma ja juba olimegi Tallinnas. Kohvrid tulid ka eriti kiirelt. Jätsime Vikiga hüvasti, ei midagi pikka, sest noh….mis ikka pikalt töinata ja värki ja kumbki kibeles juba oma pere juurde 😀

Ja siis olingi juba autos ja sõitsime Märjamaa poole. Kodus muljetasin emaga ja sõime nämmi kõrvitsapüreesuppi. Magustoiduks oli viikingite tee ja vulkaanileib. Kui suveniirid ja esmamuljed olid laiali jagatud, siis pugesin kolme teki alla ja uinusin momentaanselt. Nii hea uni oli oma kallite juures oma kodus ja oma voodis.

PS: Aga ärge veel seda blogi hüljake, mul on veel teha teile see kõige põnevam postitus (sellest, kuidas eesmärgid täidetud said :D) ja samuti on üks väike väljasõit kajastamata.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: